Läti Järjehoidja

Läti nimetus pärinevad vanadelt latgalitelt, ühelt neljast indoeuroopa balti hõimust, kes moodustavad koos kuralaste, seelide ja semgalitega tänase läti rahva etnilise tuumiku.

Läti on kolmest Balti riigist (Eesti, Läti ja Leedu) keskmine. Läti asub keskmiselt mägisel viljakal madalikul ning enamik riigi territooriumist on 100 meetrit üle merepinna. Lätis on palju jõgesid, tuhandeid järvi ja sadu kilomeetreid arendamata rannajoont, kus kasvavad männimetsad, laiuvad luited ja valged liivarannad.

2008. aastal tähistas Läti 90. aasta möödumist iseseisva riigi väljakuulutamisest, seega on Läti Vabariik vanem kui 150 maailma riiki.

Looduse armastus. Lätlastele meeldib aega veeta mere, jõe või järve ääres ning puude keskel tunnevad nad ennast alati väga hästi. Looduses aja veetmine pole keeruline, sest üle poole Läti territooriumist on kaetud metsaga.

Rikas ja mitmetahuline kultuur. 135 aastat vana Läti üldlaulu- ja tantsupidude traditsiooni kantakse veel tänagi edasi. UNESCO on Läti üldlaulu- ja tantsupeod nimetanud “suulise ja vaimse pärandi meisterteosteks”. Riia 800-aastane ajalugu on kujundanud linna selliselt, et kõrvuti seisavad keskaegsed hooned ja kirikutornid ning juugendstiil ja eklektiline arhitektuur. Riia kultuurilise ja ajaloolise väärtuse tähenduslikkust kinnitab vabalinna kuulumine UNESCO maailma kõige olulisemate kultuuri- ja looduspaikade nimekirja.

Lätlane kingib lilli sünnipäevadeks, nimepäevadeks, pühadeks ja aastapäevadeks, avamisteks ja lõpetamisteks, pulmadeks ja matusteks, kontsertidel ja spordivõistlustel. Kui satute mõne Läti sündmuse keskele, olge valmis, et teile kingitakse lilli. Neid kingitakse jäähokimängijatele, ooperilauljatele, luuletajatele ja poliitikutele. Lätlased kingivad lilli meestele, naistele, lastele, lehmadele ja isegi kividele – keegi ega miski ei jää ilma. Ükski sündmus ei möödu lilledeta.

Läti keel on balti keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonda. Läti keele ainuke keeleline sugulane on leedu keel ning seda peetakse üheks vanimaks ja vähem muutunud elavaks indoeuroopa keeleks.

Teadmised, teadus ja haridus on Lätis au sees. Lätlased räägivad mitut võõrkeelt, alates üldlevinud inglise ja vene keelest kuni saksa, prantsuse ja skandinaavia keelteni. Aina rohkem õpitakse ka jaapani ja hiina keeli. Maa, inimeste ja keele üheks saamine on maagiline. Sõltumata sellest, kes me oleme, kus me elame või kust me pärineme, valdab meid maagiline tunne, kui oleme riigis, kus maa, inimesed ja keel kuuluvad füüsiliselt ja vaimselt kokku. Me hingame seda sisse õhuga ja neelame alla veega. Saame sellelt ühtsustundelt energiat ja viime endaga koju kaasa selle mälestusi.

© Läti Instituut
Seda lehte võib Läti Instituudi kodulehelt tasuta printida, levitada ja tsiteerida tingimusel, et Läti Instituudile kui allikale on korrektselt viidatud. Läti Instituut edendab teadmisi Läti kohta välismaal. Instituut annab välja trükiseid Läti kohta erinevates keeltes.